ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 6

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

60. Aastakäik
11. jaanuar 2017


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu jõustumise kohta

1

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2017/43, 12. detsember 2016, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga, seoses kõnealuse lepingu XXI-A – XXI-P lisa ajakohastamisega riigihanke valdkonda käsitlevate sätete regulatiivse ühtlustamise eesmärgil

2

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/44, 10. jaanuar 2017, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga

36

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/45, 10. jaanuar 2017, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

38

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL, Euratom) 2017/46, 10. jaanuar 2017, Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta

40

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

11.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/1


Teave Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu jõustumise kohta

Euroopa Liidu ja Colombia Vabariigi vaheline lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping jõustus 1. detsembril 2016 pärast kõnealuse lepingu artikli 8 lõikes 1 sätestatud menetluse lõpuleviimist 19. oktoobril 2016.


11.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/2


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/43,

12. detsember 2016,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, mis on moodustatud ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepinguga, seoses kõnealuse lepingu XXI-A – XXI-P lisa ajakohastamisega riigihanke valdkonda käsitlevate sätete regulatiivse ühtlustamise eesmärgil

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 4 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping“) artiklis 486 on sätestatud, et ajutiselt kohaldatakse lepingut osaliselt, nii nagu liit on kindlaks määranud.

(2)

Ajutiselt kohaldatavad lepingu sätted, sealhulgas riigihankeid käsitlevad sätted ning lepingu XXI lisa, on loetletud nõukogu otsuse 2014/668/EL (2) artiklis 1. Neid sätteid on ajutiselt kohaldatud alates 1. jaanuarist 2016.

(3)

Lepingu artikli 153 kohaselt peab Ukraina kooskõlas lepingu XXI lisas sätestatud ajakavaga tagama oma riigihangete valdkonna õigusaktide järkjärgulise vastavusseviimise liidu õigustikuga.

(4)

Pärast lepingu parafeerimist 30. märtsil 2012 on mitut lepingu XXI lisas loetletud liidu õigusakti muudetud või on need kehtetuks tunnistatud.

(5)

Lepingu artikli 149 kohaselt vaadatakse lepingu XXI-P lisas ette nähtud riigihankelepingute piirmäärad korrapäraselt läbi alates lepingu jõustumisele järgnevast esimesest paarisarvulisest aastast.

(6)

Lisaks on asjakohane võtta arvesse Ukraina edusamme oma õigusaktide ühtlustamisel liidu õigustikuga, muutes teatavaid tähtaegu.

(7)

Lepingu XXI lisa on vaja seega ajakohastada, et võtta arvesse kõnealuses lisas loetletud liidu õigustiku arengut ja vaadata läbi lepingu XXI-P lisas ette nähtud riigihankelepingute piirmäärad.

(8)

Lepingu artikli 149 kohaselt võetakse XXI-P lisas ette nähtud riigihankelepingute piirmäärade läbivaatamiseks vastu kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsus.

(9)

Lepingu artikli 463 lõike 3 kohaselt on assotsieerimisnõukogul õigus ajakohastada ja muuta lepingu lisasid.

(10)

Assotsieerimisnõukogu otsuse nr 3/2014 (3) artikliga 1 volitatakse kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ajakohastama või muutma teatavaid kaubandusega seotud lepingu lisasid, sealhulgas XXI lisa, mille IV jaotises („Kaubandus ja kaubandusküsimused“) on esitatud 8. peatükk „Riigihanked“.

(11)

Seepärast on asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees võetav seisukoht lepingu XXI lisa ajakohastamise kohta.

(12)

Lepingu artikli 152 lõikega 1 nähakse ette, et Ukraina esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele põhjaliku riigihankeid käsitlevate õigusaktide rakendamise tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega, mis peaksid sisaldama kõiki õigusaktide ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse tugevdamiseks elluviidavaid reforme. Tegevuskava peab olema kooskõlas lepingu XXI-A lisas sätestatud etappide ja ajakavaga.

(13)

Artikli 152 lõikes 3 täpsustatakse, et kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee peab tegevuskava heaks kiitma, et põhjalikku tegevuskava saaks kasutada rakendamise alusdokumendina riigihangete valdkonna õigusaktide ühtlustamisel liidu õigustikuga.

(14)

Seepärast on asjakohane määrata kindlaks kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees liidu nimel võetav seisukoht heakskiitva arvamuse kohta, mis käsitleb kõnealust põhjalikku tegevuskava,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping“) artikliga 465 moodustatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees lepingu XXI lisa ajakohastamise kohta, põhineb kõnealuse komitee otsuse eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

2.   Liidu esindajad kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees võivad teha otsuse eelnõusse väiksemaid tehnilisi parandusi, ilma et selleks oleks vaja uut Euroopa Liidu Nõukogu otsust.

Artikkel 2

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel lepingu artikliga 465 moodustatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees heakskiitva arvamuse kohta, mis käsitleb põhjalikku tegevuskava, põhineb artikli 1 lõikes 1 osutatud komitee otsuse eelnõul.

Artikkel 3

Pärast kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsuste vastuvõtmist avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 12. detsember 2016

Nõukogu nimel

eesistuja

F. MOGHERINI


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(2)  Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/668/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta selle III jaotise (välja arvatud sätted teise lepinguosalise territooriumil seaduslikult töötavate kolmandate riikide kodanike kohtlemise kohta) ning IV, V, VI ja VII jaotise ning seotud lisade ja protokollide osas (ELT L 278, 20.9.2014, lk 1).

(3)  ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu 15. detsembri 2014. aasta otsus nr 3/2014 teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule delegeerimise kohta [2015/980] (ELT L 158, 24.6.2015, lk 4).


EELNÕU

ELi JA UKRAINA KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE OTSUS nr 1/2016,

…,

millega ajakohastatakse assotsieerimislepingu XXI lisa ja antakse heakskiitev arvamus riigihanke valdkonna põhjaliku tegevuskava kohta

KAUBANDUSKOOSSEISUS KOKKUTULNUD ASSOTSIEERIMISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping“), eriti selle artikleid 149, 153 ja 463,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 486 kohaselt kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2016 lepingu teatavaid osasid, sealhulgas riigihankeid käsitlevaid sätteid.

(2)

Lepingu artikli 149 kohaselt vaadatakse XXI-P lisas ette nähtud riigihankelepingute piirmäärad korrapäraselt läbi alates lepingu jõustumisele järgnevast esimesest paarisarvulisest aastast ning läbivaatamise kohta tuleb vastu võtta lepingu artikli 465 lõike 4 kohase kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsus.

(3)

Lepingu artikli 153 kohaselt peab Ukraina kooskõlas lepingu XXI lisas sätestatud ajakavaga tagama oma riigihangete valdkonna õigusaktide järkjärgulise vastavusseviimise liidu õigustikuga.

(4)

Pärast lepingu parafeerimist 30. märtsil 2012 on mitu lepingu XXI lisas loetletud liidu õigusakti uuesti sõnastatud või kehtetuks tunnistatud ja asendatud uue liidu õigusaktiga. Eelkõige on liit vastu võtnud ja Ukrainale edastanud järgmised õigusaktid:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL (2);

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL (3);

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL (4).

(5)

Eespool nimetatud direktiividega on muudetud lepingu XXI-P lisas sätestatud riigihankelepingute piirmäärasid ning neid direktiive on seejärel muudetud komisjoni delegeeritud määrustega (EL)2015/2170, (5) (EL) 2015/2171 (6) ja (EL) 2015/2172 (7).

(6)

Lepingu artikli 463 lõike 3 kohaselt on assotsieerimisnõukogul õigus ajakohastada ja muuta lepingu lisasid.

(7)

Lepingu XXI lisa on vaja ajakohastada, et võtta lepingu artiklite 149, 153 ja 463 kohaselt arvesse kõnealuses lisas loetletud liidu õigustiku muudatusi.

(8)

Liidu uuel riigihankeõigustikul on uus struktuur. On asjakohane, et see uus struktuur kajastuks XXI lisas. Selguse huvides tuleks XXI lisa täielikult ajakohastada ja asendada käesoleva otsuse liites esitatud lisaga. Peale selle on asjakohane võtta arvesse Ukraina edusamme oma õigusaktide ühtlustamisel liidu õigustikuga.

(9)

Lepingu artikli 465 lõikes 2 täpsustatakse, et assotsieerimisnõukogu võib delegeerida kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kõiki oma õigusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.

(10)

ELi ja Ukraina assotsieerimisnõukogu volitas oma 15. detsembri 2014. aasta otsusega nr 3/2014 (8) kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ajakohastama või muutma teatavaid kaubandusega seotud lisasid.

(11)

Lepingu artikli 152 lõikega 1 nähakse ette, et Ukraina esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele põhjaliku riigihankeid käsitlevate õigusaktide rakendamise tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega, mis peaksid sisaldama kõiki õigusaktide liidu õigustikuga ühtlustamiseks elluviidavaid reforme.

(12)

Artikli 152 lõikes 3 täpsustatakse, et kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee peab põhjaliku tegevuskava heaks kiitma, et seda saaks kasutada rakendamise alusdokumendina riigihangete valdkonna õigusaktide ühtlustamisel liidu õigustikuga.

(13)

Seetõttu on asjakohane, et kaubanduskoosseis kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtaks vastu otsuse, millega kõnealune põhjalik tegevuskava heaks kiidetakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu XXI lisa asendatakse lisa ajakohastatud versiooniga, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Ukraina ministrite kabineti 24. veebruari 2016. aasta käskkirjaga nr 175-p heaks kiidetud põhjalik tegevuskava, mille Ukraina valitsus võttis vastu 24. veebruaril 2016, on heaks kiidetud.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

…,

Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee nimel

eesistuja


(1)  ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(5)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2170, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega (ELT L 307, 25.11.2015, lk 5).

(6)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2171, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega (ELT L 307, 25.11.2015, lk 7).

(7)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2172, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega (ELT L 307, 25.11.2015, lk 9).

(8)  ELi-Ukraina assotsieerimisnõukogu 15. detsembri 2014. aasta otsus nr 3/2014 teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule delegeerimise kohta [2015/980] (ELT L 158, 24.6.2015, lk 4).

8. PEATÜKI XXI-A LISA

INSTITUTSIONAALSE REFORMI, ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA

Etapp

 

Esialgne ajakava

ELi toodete pääs Ukraina turule

Ukraina toodete pääs ELi turule

 

1.

Käesoleva lepingu artikli 150 lõike 2 ja artikli 151 rakendamine

Käesoleva lepingu artiklis 152 sätestatud reformistrateegia kokkulepe

6 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned keskvalitsusasutustele

Tarned keskvalitsusasutustele

 

2.

Direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine

3 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele

Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele

XXI-B ja XXI-C lisa

3.

Direktiivi 2014/25/EL ja direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine

4 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele

Tarned kõigile hankijatele

XXI-D ja XXI-E lisa

4.

Direktiivi 2014/24/EL muude elementide ühtlustamine ja rakendamine. Direktiivi 2014/23/EL ühtlustamine ja rakendamine

6 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid

Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid

XXI-F, XXI-G ja XXI-H lisa

5.

Direktiivi 2014/25/EL muude elementide ühtlustamine ja rakendamine

8 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist

Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud

Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud

XXI-I ja XXI-J lisa

8. PEATÜKI XXI-B LISA

26. VEEBRUARI 2014. AASTA DIREKTIIVI 2014/24/EL

(riigihangete kohta) põhielemendid

(2. etapp)

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala ja mõisted

1. jagu

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2, 5 ja 6

Artikkel 2

Mõisted: lõike 1 punktid 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 18, 19, 20, 22, 23, 24

Artikkel 3

Segahanked

2. jagu

Piirmäärad

Artikkel 4

Piirmäärad

Artikkel 5

Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

3. jagu

Erandid

Artikkel 7

Vee-, energeetika- ja transpordisektori ning postiteenuste sektori lepingud

Artikkel 8

Erandid elektroonilise side valdkonnas

Artikkel 9

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud riigihankelepingud ja korraldatud ideekonkursid

Artikkel 10

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Artikkel 11

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Artikkel 12

Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud

4. jagu

Eriolukorrad

1. alajagu

Subsideeritavad lepingud ning teadus- ja arendusteenused

Artikkel 13

Avaliku sektori hankijate subsideeritavad lepingud

Artikkel 14

Teadus- ja arendusteenused

2. alajagu

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud hanked

Artikkel 15

Kaitse ja julgeolek

Artikkel 16

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahanked

Artikkel 17

Kaitse- või julgeolekuaspekte sisaldavad hankelepingud ja ideekonkursid, mis on sõlmitud või korraldatud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt

II PEATÜKK

Üldised eeskirjad

Artikkel 18

Riigihanke üldpõhimõtted

Artikkel 19

Ettevõtjad

Artikkel 21

Konfidentsiaalsus

Artikkel 22

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad: lõiked 2–6

Artikkel 23

Nomenklatuurid

Artikkel 24

Huvide konflikt

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 26

Menetluse valik: lõiked 1, 2, lõigete 4, 5, 6 esimene alternatiiv

Artikkel 27

Avatud hankemenetlus

Artikkel 28

Piiratud hankemenetlus

Artikkel 29

Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus

Artikkel 32

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu

Ettevalmistamine

Artikkel 40

Esialgsed turu-uuringud

Artikkel 41

Taotlejate ja pakkujate eelnev osalemine

Artikkel 42

Tehniline kirjeldus

Artikkel 43

Märgised

Artikkel 44

Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal: lõiked 1, 2

Artikkel 45

Alternatiivsed lahendused

Artikkel 46

Lepingute osadeks jaotamine

Artikkel 47

Tähtaegade kehtestamine

2. jagu

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 48

Eelteated

Artikkel 49

Hanketeated

Artikkel 50

Lepingu sõlmimise teated: lõiked 1 ja 4

Artikkel 51

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 esimene lõik, lõike 5 esimene lõik

Artikkel 53

Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus

Artikkel 54

Ettepanekute tegemine taotlejatele

Artikkel 55

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

3. jagu

Osalejate valimine ja lepingute sõlmimine

Artikkel 56

Üldpõhimõtted

1. alajagu

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 57

Kõrvaldamise alused

Artikkel 58

Kvalifitseerimise tingimused

Artikkel 59

Euroopa ühtne hankedokument: lõige 1 mutatis mutandis, lõige 4

Artikkel 60

Tõendusmaterjal

Artikkel 62

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõiked 1 ja 2

Artikkel 63

Teiste üksuste suutlikkusele toetumine

2. alajagu

Taotlejate, pakkumuste ja lahenduste arvu vähendamine

Artikkel 65

Nõuetele vastavate taotlejate arvu piiramine osalemiskutse esitamisel

Artikkel 66

Pakkumuste ja lahenduste arvu piiramine

3. alajagu

Lepingu sõlmimine

Artikkel 67

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Artikkel 68

Olelusringi kulude arvestamine: lõiked 1 ja 2

Artikkel 69

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõiked 1–4

IV PEATÜKK

Lepingu täitmine

Artikkel 70

Lepingute täitmise tingimused

Artikkel 71

Allhanked

Artikkel 72

Lepingute muudatused nende kehtivusajal

Artikkel 73

Lepingu lõpetamine

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 74

Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine

Artikkel 75

Teadete avaldamine

Artikkel 76

Lepingute sõlmimise põhimõtted

LISAD

II LISA

ARTIKLI 2 LÕIKE 1 PUNKTI 6 ALAPUNKTIS a OSUTATUD TEGEVUSTE LOETELU

III LISA

ARTIKLI 4 PUNKTIS b OSUTATUD TOODETE LOETELU SEOSES AVALIKU SEKTORI HANKIJATE POOLT RIIGIKAITSE VALDKONNAS SÕLMITUD LEPINGUTEGA

IV LISA

PAKKUMUSTE, OSALEMISTAOTLUSTE NING IDEEKONKURSSIDE KAVADE JA PROJEKTIDE ELEKTROONILISEKS VASTUVÕTMISEKS VAJALIKE VAHENDITE JA SEADMETEGA SEOTUD NÕUDED

V LISA

EELTEATES SISALDUV TEAVE

A osa:

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA EELTEATE AVALIKU SEKTORI HANKIJA PROFIILIS AVALDAMISE TEATES

B osa:

TEAVE, MIS PEAB SISALDUMA EELTEADETES (millele on osutatud artiklis 48)

C osa:

HANKETEATES AVALDATAV TEAVE (millele on osutatud artiklis 49)

D osa:

LEPINGU SÕLMIMISE TEATES AVALDATAV TEAVE (millele on osutatud artiklis 50)

G osa:

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES LEPINGU MUUTMISE KOHTA SELLE KEHTIVUSE AJAL (millele on osutatud artikli 72 lõikes 1)

H osa:

SOTSIAAL- JA MUUDE ERITEENUSTE LEPINGUTE HANKETEADETES AVALDATAV TEAVE (millele on osutatud artikli 75 lõikes 1)

I osa:

SOTSIAAL- JA MUUDE ERITEENUSTE LEPINGUTE EELTEADETES AVALDATAV TEAVE (millele on osutatud artikli 75 lõikes 1)

J osa:

SOTSIAAL- JA MUUDE ERITEENUSTE LEPINGU SÕLMIMISE TEADETES AVALDATAV TEAVE (millele on osutatud artikli 75 lõikes 2)

VII LISA

TEATAVATE TEHNILISTE KIRJELDUSTE MÄÄRATLUSED

IX LISA

ARTIKLIGA 54 ETTE NÄHTUD PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEKU, DIALOOGIS OSALEMISE ETTEPANEKU VÕI HUVI KINNITAMISE ETTEPANEKU SISU

X LISA

ARTIKLI 18 LÕIKES 2 OSUTATUD RAHVUSVAHELISTE SOTSIAALSETE JA KESKKONNAALASTE KONVENTSIOONIDE LOEND

XII LISA

TÕENDID KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSTE PUHUL

XIV LISA

ARTIKLIS 74 OSUTATUD TEENUSED

8. PEATÜKI XXI-C LISA

21. DETSEMBRI 1989. AASTA DIREKTIIVI 89/665/EMÜ

(riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta)

(edaspidi „direktiiv 89/665/EMÜ“) põhielemendid, direktiivi 89/665/EMÜ on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ seoses läbivaatamismenetluste tõhustamine riigihankelepingute sõlmimise kohta (edaspidi „direktiiv 2007/66/EÜ“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiviga 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (edaspidi „direktiiv 2014/23/EL“)

(2. etapp)

Artikkel 1

Läbivaatamise korra kohaldamisala ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b,

lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad

8. PEATÜKI XXI-D LISA

26. VEEBRUARI 2014. AASTA DIREKTIIVI 2014/25/EL

(milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) põhielemendid

(3. etapp)

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2, 5 ja 6

Artikkel 2

Mõisted: punktid 1–9, 13–16 ja 18–20

Artikkel 3

Avaliku sektori hankijad (lõiked 1 ja 4)

Artikkel 4

Võrgustiku sektori hankijad: lõiked 1–3

Artikkel 5

Sama tegevust hõlmav segahange

Artikkel 6

Mitut tegevust hõlmavad riigihanked

II PEATÜKK

Tegevused

Artikkel 7

Ühissätted

Artikkel 8

Gaas ja soojusenergia

Artikkel 9

Elektrienergia

Artikkel 10

Vesi

Artikkel 11

Transporditeenused

Artikkel 12

Sadamad ja lennuväljad

Artikkel 13

Postiteenused

Artikkel 14

Nafta ja gaasi ammutamine ning söe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine

III PEATÜKK

Kohaldamisala

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 15

Piirmäärad

Artikkel 16

Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid: lõiked 1–4 ja 7–14

2. jagu

Hankelepingute ja ideekonkursside erandid. Erisätted riigihangete jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte

1. alajagu

Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid

Artikkel 18

Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud: lõige 1

Artikkel 19

Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud ja korraldatavad ideekonkursid: lõige 1

Artikkel 20

Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud hankelepingud ja korraldatud ideekonkursid

Artikkel 21

Erandid teenuste hankelepingute puhul

Artikkel 22

Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud

Artikkel 23

Teatavate võrgustiku sektori hankijate sõlmitavad hankelepingud vee hankimiseks ja elektrienergia tarnimiseks või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks

2. alajagu

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud riigihanked

Artikkel 24

Kaitse ja julgeolek

Artikkel 25

Sama tegevust hõlmav segahange, millega kaasnevad kaitse- või julgeolekuaspektid

Artikkel 26

Mitut tegevust hõlmavad riigihanked, millega kaasnevad kaitse- või julgeolekuaspektid

Artikkel 27

Kaitse- ja julgeolekuaspekte sisaldavad hankelepingud ja ideekonkursid, mis on sõlmitud või korraldatud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt

3. alajagu

Erisuhted (koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted)

Artikkel 28

Avaliku sektori hankijate vahelised hankelepingud

Artikkel 29

Sidusettevõtjatega sõlmitud hankelepingud

Artikkel 30

Ühisettevõtte või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijaga sõlmitavad hankelepingud

4. alajagu

Eriolukorrad

Artikkel 32

Teadusuuringute ja arendustegevuse alased teenused

IV PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 36

Riigihanke üldpõhimõtted

Artikkel 37

Ettevõtjad

Artikkel 39

Konfidentsiaalsus

Artikkel 40

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

Artikkel 41

Nomenklatuurid

Artikkel 42

Huvide konflikt

II JAOTIS

Lepingute suhtes kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlus

Artikkel 44

Menetluse valik: lõiked 1, 2 ja 4

Artikkel 45

Avatud hankemenetlus

Artikkel 46

Piiratud hankemenetlus

Artikkel 47

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus

Artikkel 50

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine: punktid a–i

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu

Ettevalmistamine

Artikkel 58

Esialgsed turu-uuringud

Artikkel 59

Taotlejate ja pakkujate eelnev osalemine

Artikkel 60

Tehnilised kirjeldused

Artikkel 61

Märgised

Artikkel 62

Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal

Artikkel 63

Tehniliste kirjelduste edastamine

Artikkel 64

Alternatiivsed lahendused

Artikkel 65

Hankelepingute osadeks jaotamine

Artikkel 66

Tähtaegade kehtestamine

2. jagu

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 67

Perioodilised eelteated

Artikkel 68

Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teated

Artikkel 69

Hanketeated

Artikkel 70

Hankelepingu sõlmimise teated: lõiked 1, 3 ja 4

Artikkel 71

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõige 1, lõike 5 esimene lõik

Artikkel 73

Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus

Artikkel 74

Ettepanek taotlejatele

Artikkel 75

Kvalifitseerimise taotlejate, taotlejate ja pakkujate teavitamine

3. jagu

Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine

Artikkel 76

Üldpõhimõtted

1. alajagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 78

Kvalitatiivse valiku kriteeriumid

Artikkel 79

Teiste üksuste suutlikkusele toetumine: lõige 2

Artikkel 80

Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kasutamine vastavalt direktiivile 2014/24/EL

Artikkel 81

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõiked 1 ja 2

2. alajagu

Hankelepingu sõlmimine

Artikkel 82

Pakkumuste hindamise kriteeriumid

Artikkel 83

Olelusringi kulude arvestamine: lõiked 1 ja 2

Artikkel 84

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõiked 1–4

IV PEATÜKK

Hankelepingu täitmine

Artikkel 87

Hankelepingute täitmise tingimused

Artikkel 88

Allhanked

Artikkel 89

Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal

Artikkel 90

Hankelepingute lõpetamine

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 91

Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine

Artikkel 92

Teadete avaldamine

Artikkel 93

Hankelepingute sõlmimise põhimõtted

LISAD

I LISA

Artikli 2 punkti 2 alapunktis a sätestatud tegevuste loetelu

V LISA

Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud vahenditele ja seadmetele esitatavad nõuded

VI LISA A osa

Perioodilistes eelteadetes avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 67)

VI LISA B osa

Teave, mis sisaldub hankijaprofiili lisatava perioodilise eelteate avaldamise teadetes, mida ei kasutata hanke teadetena (millele on osutatud artikli 67 lõikes 1)

VIII LISA

Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused

IX LISA

Avaldamisega seotud tingimused

X LISA

Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 44 lõike 4 punktis b ja artiklis 68)

XI LISA

Hanketeates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 69)

XII LISA

Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates (millele on osutatud artiklis 70)

XIII LISA

Artikliga 74 ette nähtud pakkumuse esitamise ettepaneku, dialoogis osalemise ettepaneku, läbirääkimiste alustamise ettepaneku või huvi kinnitamise ettepaneku sisu

XIV LISA

Artikli 36 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste sotsiaal- ja keskkonnakonventsioonide loetelu

XVI LISA

Teave, mis avaldatakse teates hankelepingu muutmise kohta selle kehtivuse ajal (millele on osutatud artikli 89 lõikes 1)

XVII LISA

Artiklis 91 osutatud teenused

XVIII LISA

Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste lepinguid käsitlevatesse teadetesse lisatav teave (millele on osutatud artiklis 92)

8. PEATÜKI XXI-E LISA

NÕUKOGU 25. VEEBRUARI 1992. AASTA DIREKTIIVI 92/13/EMÜ

(veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (edaspidi „direktiiv 92/13/EMÜ)“ põhielemendid,

direktiivi 92/13/EMÜ on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL)

(3. etapp)

Artikkel 1

Läbivaatamise korra kohaldamisala ja kättesaadavus

Artikkel 2

Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded

Artikkel 2a

Ooteaeg

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt b

Artikkel 2c

Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad

Artikkel 2d

Tühisus

Lõike 1 punkt b, lõiked 2 ja 3

Artikkel 2e

Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused

Artikkel 2f

Tähtajad

8. PEATÜKI XXI-F LISA

I.   DIREKTIIVI 2014/24/EL MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. etapp)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2014/24/EL sätted ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Ukraina võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XXI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala ja mõisted

1. jagu

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted (lõike 1 punktid 14 ja 16)

Artikkel 20

Reserveeritud hankelepingud

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 37

Keskne hankimine ja kesksed hankijad

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

3. jagu

Osalejate valimine ja lepingute sõlmimine

Artikkel 64

Tunnustatud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Artikkel 77

Teatavatele teenustele reserveeritud hankelepingud
II.   DIREKTIIVI 2014/23/EL MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. etapp)

Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2014/23/EL sätted ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Ukraina võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XXI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I PEATÜKK

Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

IV jagu

Eriolukorrad

Artikkel 24

Reserveeritud kontsessioonid

8. PEATÜKI XXI-G LISA

I.   DIREKTIIVI 2014/24/EL MUUD KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. etapp)

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala ja mõisted

1. jagu

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted (lõike 1 punkt 21)

Artikkel 22

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad: lõige 1

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 26

Menetluse valik: lõige 3, lõike 4 teine alternatiiv

Artikkel 30

Võistlev dialoog

Artikkel 31

Innovatsioonipartnerlus

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 33

Raamlepingud

Artikkel 34

Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 35

Elektrooniline oksjon

Artikkel 36

Elektroonilised kataloogid

Artikkel 38

Ajutised ühishanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 50

Lepingu sõlmimise teated lõiked 2 ja 3

III JAOTIS

Erihangete kord

II PEATÜKK

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 78

Kohaldamisala

Artikkel 79

Teated

Artikkel 80

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate valimise eeskirjad

Artikkel 81

Žürii koosseis

Artikkel 82

Žürii otsused

LISAD

V LISA

EELTEATES SISALDUV TEAVE

E osa:

IDEEKONKURSI TEATES AVALDATAV TEAVE (millele on osutatud artikli 79 lõikes 1)

F osa:

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES IDEEKONKURSI TULEMUSTE KOHTA (millele on osutatud artikli 79 lõikes 2)

VI LISA

TEAVE, MIS TULEB ESITADA ELEKTROONILISTE OKSJONITEGA SEOTUD HANKEDOKUMENTIDES (artikli 35 lõige 4)
II.   DIREKTIIVI 2014/23/EL KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

(4. etapp)

I JAOTIS

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I PEATÜKK

Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I jagu

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: punktid 1, 2 ja 4

Artikkel 2

Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte

Artikkel 3

Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte

Artikkel 4

Vabadus määrata kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused

Artikkel 5

Mõisted

Artikkel 6

Avaliku sektori hankijad: lõiked 1 ja 4

Artikkel 7

Võrgustiku sektori hankijad

Artikkel 8

Piirmäär ja kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

II jagu

Erandid

Artikkel 10

Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

Artikkel 11

Erandid elektroonilise side valdkonnas

Artikkel 12

Erandid veemajandussektoris

Artikkel 13

Sidusettevõtjale antud kontsessioonid

Artikkel 14

Ühisettevõttele või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijale antud kontsessioonid

Artikkel 17

Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid

III jagu

Üldsätted

Artikkel 18

Kontsessiooni kestus

Artikkel 19

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 20

Segalepingud

Artikkel 21

Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahankelepingud

Artikkel 22

Lepingud, mis hõlmavad nii II lisas osutatud tegevusalasid kui ka muid tegevusalasid

Artikkel 23

Kontsessioonid, mis hõlmavad II lisas osutatud tegevusalasid ning kaitse- või julgeolekualaseid tegevusi

Artikkel 25

Teadus- ja arendusteenused

II PEATÜKK

Põhimõtted

Artikkel 26

Ettevõtjad

Artikkel 27

Nomenklatuurid

Artikkel 28

Konfidentsiaalsus

Artikkel 29

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

II JAOTIS

Kontsessioonide andmise eeskirjad: üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised

I PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 30

Üldpõhimõtted: lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 31

Kontsessiooniteated

Artikkel 32

Kontsessiooni andmise teated

Artikkel 33

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 esimene lõik

Artikkel 34

Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus

Artikkel 35

Korruptsiooni vastu võitlemine ja huvide konfliktide ärahoidmine

II PEATÜKK

Menetluslikud tagatised

Artikkel 36

Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded

Artikkel 37

Menetluslikud tagatised

Artikkel 38

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

Artikkel 39

Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

Artikkel 40

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

Artikkel 41

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

III JAOTIS

Kontsessiooni täitmise eeskirjad

Artikkel 42

Allhanked

Artikkel 43

Lepingute muutmine nende kehtivusajal

Artikkel 44

Kontsessiooni lõpetamine

Artikkel 45

Seire ja aruandlus

LISAD

I LISA

ARTIKLI 5 PUNKTIS 7 OSUTATUD TEGEVUSALADE LOETELU

II LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE TEGEVUSALAD

III LISA

ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTIS B OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOETELU

IV LISA

ARTIKLIS 19 OSUTATUD TEENUSED

V LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 31 OSUTATUD KONTSESSIOONITEADETES

VI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLI 31 LÕIKES 3 OSUTATUD EELTEADETES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA

VII LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 32 OSUTATUD KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES

VIII LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 32 OSUTATUD KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA

IX LISA

AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

X LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 3 OSUTATUD RAHVUSVAHELISTE SOTSIAAL- JA KESKKONNAKONVENTSIOONIDE LOETELU

XI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES KONTSESSIOONI MUUTMISE KOHTA SELLE KEHTIVUSE AJAL VASTAVALT ARTIKLILE 43

8. PEATÜKI XXI-H LISA

DIREKTIIVI 89/665/EMÜ MUUD ELEMENDID

(direktiivi 89/665/EÜ on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL)

(4. etapp)

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d esimese lõigu punkt c,

lõige 5

8. PEATÜKI XXI-I LISA

(5. etapp)

I.   DIREKTIIVI 2014/25/EL MUUD KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted: punkt 17

III PEATÜKK

Kohaldamisala

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 16

Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid: lõiked 5, 6

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 44

Menetluse valik: lõige 3

Artikkel 48

Võistlev dialoog

Artikkel 49

Innovatsioonipartnerlus

Artikkel 50

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine: punkt j

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 51

Raamlepingud

Artikkel 52

Dünaamilised hankesüsteemid

Artikkel 53

Elektrooniline oksjon

Artikkel 54

Elektroonilised kataloogid

Artikkel 56

Ajutised ühishanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 70

Lepingu sõlmimise teated: lõige 2

3. jagu

Osalejate valimine ja lepingute sõlmimine

1. alajagu

Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik

Artikkel 77

Kvalifitseerimissüsteemid

Artikkel 79

Teiste üksuste suutlikkusele toetumine: lõige 1

III JAOTIS

Erihangete kord

II PEATÜKK

Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad

Artikkel 95

Kohaldamisala

Artikkel 96

Teated

Artikkel 97

Ideekonkursside korraldamise ja osalejate valimise eeskirjad ja žürii

Artikkel 98

Žürii otsused

LISAD

VII LISA

Hankedokumentides sisalduv teave elektroonilise oksjoni kohta (artikli 53 lõige 4)

XIX LISA

Ideekonkursi teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 96 lõikes 1)

XX LISA

Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta (millele on osutatud artikli 96 lõikes 1)

II.   DIREKTIIVI 2014/25/EL MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID

Direktiivi 2014/25/EL käesolevas lisas loetletud sätted ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Ukraina võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XXI-B lisas sätestatud ajakava raames.

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 2

Mõisted: punktid 10–12

IV PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 38

Reserveeritud hankelepingud

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 55

Keskne hankimine ja kesksed hankijad

III JAOTIS

Erihangete kord

I PEATÜKK

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

Artikkel 94

Teatavatele teenustele reserveeritud hankelepingud

8. PEATÜKI XXI-J LISA

DIREKTIIVI 92/13/EMÜ MUUD ELEMENDID

(direktiivi 92/13/EMÜ on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ ja direktiiviga 2014/23/EL)

(5. etapp)

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt c

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt c,

lõige 5

8. PEATÜKI XXI-K LISA

I.   DIREKTIIVI 2014/24/EL SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Direktiivi 2014/24/EL käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Kohaldamisala ja mõisted

1. jagu

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 3 ja 4

Artikkel 2

Mõisted: lõige 2

2. jagu

Piirmäärad

Artikkel 6

Piirmäärade ja keskvalitsusasutuste nimekirja läbivaatamine

II JAOTIS

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 25

WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 39

Eri liikmesriikide avaliku sektori hankijaid hõlmavad hanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

1. jagu

Ettevalmistamine

Artikkel 44

Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal: lõige 3

2. jagu

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 51

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 teine lõik, lõiked 2, 3, 4, lõike 5 teine lõik, lõige 6

Artikkel 52

Avaldamine riigi tasandil

3. jagu

Osalejate valimine ja lepingute sõlmimine

Artikkel 61

Elektrooniline tõendite andmebaas (e-Certis)

Artikkel 62

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõige 3

Artikkel 68

Olelusringi kulude arvestamine: lõige 3

Artikkel 69

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõige 5

IV JAOTIS

Juhtimine

Artikkel 83

Täitmise tagamine

Artikkel 84

Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta

Artikkel 85

Liikmesriikide aruandlus ja statistiline teave

Artikkel 86

Halduskoostöö

V JAOTIS

Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 87

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 88

Kiirmenetlus

Artikkel 89

Komiteemenetlus

Artikkel 90

Ülevõtmine ja üleminekusätted

Artikkel 91

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 92

Läbivaatamine

Artikkel 93

Jõustumine

Artikkel 94

Adressaadid

LISAD

I LISA

KESKVALITSUSASUTUSED

VIII LISA

AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

XI LISA

REGISTRID

XIII LISA

ARTIKLI 68 LÕIKES 3 OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOEND

XV LISA

VASTAVUSTABEL

II.   DIREKTIIVI 2014/23/EL SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Direktiivi 2014/23/EL käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

I JAOTIS

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I PEATÜKK

Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I jagu

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõige 3

Artikkel 6

Avaliku sektori hankijad: lõiked 2 ja 3

Artikkel 9

Piirmäära läbivaatamine

II jagu

Erandid

Artikkel 15

Võrgustiku sektori hankijate poolne teavitamine

Artikkel 16

Otseselt konkurentsile avatud tegevusalade väljaarvamine

II JAOTIS

Kontsessioonide andmise eeskirjad: üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised

I PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 30

Üldpõhimõtted: lõige 4

Artikkel 33

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 teine lõik, lõiked 2, 3 ja 4

IV JAOTIS

Direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ muutmine

Artikkel 46

Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine

Artikkel 47

Direktiivi 92/13/EMÜ muutmine

V JAOTIS

Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 49

Kiirmenetlus

Artikkel 50

Komiteemenetlus

Artikkel 51

Ülevõtmine

Artikkel 52

Üleminekusätted

Artikkel 53

Seire ja aruandlus

Artikkel 54

Jõustumine

Artikkel 55

Adressaadid

8. PEATÜKI XXI-L LISA

DIREKTIIVI 2014/25/EL SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

I JAOTIS

Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted

I PEATÜKK

Reguleerimisese ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 3 ja 4

Artikkel 3

Avaliku sektori hankijad: lõiked 2 ja 3

Artikkel 4

Võrgustiku sektori hankijad: lõige 4

III PEATÜKK

Kohaldamisala

1. jagu

Piirmäärad

Artikkel 17

Piirmäärade läbivaatamine

2. jagu

Hankelepingute ja ideekonkursside erandid; erisätted riigihangete jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte

1. alajagu

Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid

Artikkel 18

Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud: lõige 2

Artikkel 19

Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud ja korraldatavad ideekonkursid: lõige 2

3. alajagu

Erisuhted (koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted)

Artikkel 31

Teabe edastamine

4. alajagu

Eriolukorrad

Artikkel 33

Erikorra alusel sõlmitavad lepingud

5. alajagu

Otseselt konkurentsile avatud tegevused ja nendega seotud menetlussätted

Artikkel 34

Otseselt konkurentsile avatud tegevused

Artikkel 35

Menetlus, millega tehakse kindlaks artikli 34 kohaldatavus

II JAOTIS

Lepingute puhul kehtivad eeskirjad

I PEATÜKK

Menetlused

Artikkel 43

WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused

II PEATÜKK

Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid

Artikkel 57

Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijaid hõlmavad riigihanked

III PEATÜKK

Menetluse läbiviimine

2. jagu

Avaldamine ja läbipaistvus

Artikkel 71

Teadete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3 ja 4, lõike 5 teine lõik, lõige 6

Artikkel 72

Avaldamine riigi tasandil

3. jagu

Osalejate valimine ja lepingute sõlmimine

Artikkel 81

Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõige 3

Artikkel 83

Olelusringi kulude arvestamine: lõige 3

4. jagu

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumised ja suhted nende riikidega

Artikkel 85

Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused

Artikkel 86

Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal

IV JAOTIS

Juhtimine

Artikkel 99

Jõustamine

Artikkel 100

Üksikaruanded hankelepingute sõlmimise menetluse kohta

Artikkel 101

Liikmesriikide aruandlus ja statistiline teave

Artikkel 102

Halduskoostöö

V JAOTIS

Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted

Artikkel 103

Delegeeritud volituste rakendamine

Artikkel 104

Kiirmenetlus

Artikkel 105

Komiteemenetlus

Artikkel 106

Ülevõtmine ja üleminekusätted

Artikkel 107

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 108

Läbivaatamine

Artikkel 109

Jõustumine

Artikkel 110

Adressaadid

LISAD

II LISA

Artikli 4 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu

III LISA

Artikli 34 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu

IV LISA

Artiklis 35 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tähtaeg

XV LISA

Artikli 83 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu

8. PEATÜKI XXI-M LISA

DIREKTIIVI 89/665/EMÜ (MIDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ JA DIREKTIIVIGA 2014/23/EL) SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt a,

lõige 4

Artikkel 3

Korrektiivmeetmed

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 4

Rakendamine

Artikkel 4a

Läbivaatamine

8. PEATÜKI XXI-N LISA

DIREKTIIVI 92/13/EMÜ (MIDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ JA DIREKTIIVIGA 2014/23/EL) SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI

Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.

Artikkel 2b

Ooteaja kohaldamise erandid

Artikli 2b esimese lõigu punkt a

Artikkel 2d

Tühisus

Artikli 2d lõike 1 punkt a,

lõige 4

Artikkel 3a

Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu

Artikkel 3b

Komiteemenetlus

Artikkel 8

Korrektiivmeetmed

Artikkel 12

Rakendamine

Artikkel 12a

Läbivaatamine

8. PEATÜKI XXI-O LISA

UKRAINA: KOOSTÖÖKÜSIMUSTE SOOVITUSLIK LOEND

1.

Ukraina valitsusasutustes avalike hangetega tegelevate ametnike koolitamine nii Ukrainas kui ka ELi riikides.

2.

Avalikes hangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine.

3.

Avalike hangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine.

4.

Avalikke hankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine.

5.

ELi poolsed konsultatsioonid ja metoodiline abi avalike hangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks.

6.

Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesanne on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkodades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine) (vrd käesoleva lepingu artikli 150 lõige 2).

8. PEATÜKI XXI-P LISA

PIIRMÄÄRAD

1.

Käesoleva lepingu artikli 149 lõikes 3 nimetatud piirmäär mõlema lepinguosalise jaoks on:

a)

135 000 eurot keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste valiku riigihankelepingute puhul ning selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul;

b)

209 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga a;

c)

5 225 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;

d)

5 225 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

e)

5 225 000 eurot kontsessioonide puhul;

f)

418 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;

g)

750 000 eurot sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul;

h)

1 000 000 eurot sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris.

2.

Lõikes 1 osutatud piirmäärasid eurodes tuleb kohandada, et võtta arvesse ELi direktiivide alusel kohaldatavaid piirmäärasid käesoleva lepingu jõustumise ajal.


MÄÄRUSED

11.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/36


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/44,

10. jaanuar 2017,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1210/2003, mis käsitleb teatavaid spetsiifilisi piiranguid majandus- ja finantssuhetes Iraagiga ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2465/96, (1) eriti selle artikli 11 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisas on loetletud Iraagi eelmise valitsuse avalik-õiguslikud asutused, ettevõtted, füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja üksused, kelle suhtes rakendatakse kõnealuse määruse alusel 22. mail 2003. aastal väljaspool Iraaki asunud rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(2)

28. detsembril 2016 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kõrvaldada kaks üksust nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

välispoliitika vahendite talituse juhataja kohusetäitja


(1)  ELT L 169, 8.7.2003, lk 6.


LISA

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1210/2003 III lisast jäetakse välja järgmised kanded:

„78.

MEDICAL CITY ESTABLISHMENT. Aadress: Bagdad, Iraak.

115.

STATE COMPANY FOR DRUGS AND MEDICAL APPLIANCES (teiste nimedega a) GENERAL ESTABLISHMENT FOR DRUGS & MEDICAL APPLICANCES, b) KIMADIA). Aadress: Mansour, P.O. Box 6138, Bagdad, Iraq.“


11.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2017/45,

10. jaanuar 2017,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi

peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

261,0

MA

110,4

SN

204,0

TR

102,4

ZZ

169,5

0707 00 05

MA

85,5

TR

213,8

ZZ

149,7

0709 91 00

EG

144,1

ZZ

144,1

0709 93 10

MA

238,8

TR

213,8

ZZ

226,3

0805 10 20

EG

42,5

IL

126,4

MA

55,6

TR

71,5

ZZ

74,0

0805 20 10

IL

166,4

MA

85,6

ZZ

126,0

0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90

IL

136,2

JM

125,6

TR

96,4

ZZ

119,4

0805 50 10

TR

71,8

ZZ

71,8

0808 10 80

CN

144,5

US

105,5

ZZ

125,0

0808 30 90

CL

282,6

CN

99,5

TR

133,1

ZZ

171,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ“ tähistab „muud päritolu“.


OTSUSED

11.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 6/40


KOMISJONI OTSUS (EL, Euratom) 2017/46,

10. jaanuar 2017,

Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 249,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni side- ja infosüsteemid on komisjoni toimimise lahutamatu osa ning IT turvalisuse intsidentidel on rasked tagajärjed komisjoni tööle, aga ka kolmandatele isikutele, sh üksikisikutele, ettevõtjatele ja liikmesriikidele.

(2)

Komisjoni side- ja infosüsteemide ja neis sisalduva teabe konfidentsiaalsust, terviklust ja käideldavust võivad kahjustada mitmesugused ohud, näiteks õnnetused, vead, tahtlikud ründed ja loodusnähtused, ning neid tuleks käsitada tööga seotud riskidena.

(3)

Side- ja infosüsteemide kaitse tase peab olema vastavuses neid ähvardavate riskide tõenäosuse, mõju ja laadiga.

(4)

Komisjoni IT turve peaks tagama, et komisjoni side- ja infosüsteemid kaitsevad neis töödeldavat teavet ning funktsioneerivad õiguspäraste kasutajate kontrolli all nii, nagu vaja, ja siis, kui vaja.

(5)

Komisjoni IT turbe põhimõtteid tuleb rakendada viisil, mis on kooskõlas komisjoni turvalisuspõhimõtetega.

(6)

Üldiselt vastutab komisjonis turvalisuse eest personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi julgeoleku direktoraat, mis tegutseb julgeolekuküsimuste eest vastutava komisjoniliikme alluvuses ja vastutusalas.

(7)

Komisjoni lähenemine peaks arvestama võrgu- ja infoturbe alaseid ELi poliitilisi algatusi ja õigusakte, tööstuse standardeid ja häid tavasid, järgima kõiki asjakohaseid õigusakte ning võimaldama koostalitlusvõimet ja ühilduvust.

(8)

Side- ja infosüsteemide eest vastutavad komisjoni talitused peaksid välja töötama asjakohased meetmed ja neid rakendama ning tõhususe ja tulemuslikkuse huvides tuleks side- ja infosüsteemide kaitseks võetud IT turbe meetmeid koordineerida kogu komisjonis.

(9)

IT turbe kontekstis, sh IT turbe intsidentide käsitlemise puhul, peaksid teabele juurdepääsu eeskirjad ja menetlused olema komisjoni või selle töötajaid ähvardava ohuga proportsionaalsed ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (1) (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) kehtestatud põhimõtetega ning arvestama ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud ametisaladuse põhimõtet.

(10)

ELi salastatud teabe, tundliku, kuid salastamata teabe, ja salastamata teabe töötlemiseks kasutatavate side- ja infosüsteemide suhtes kohaldatavad põhimõtted ja eeskirjad peavad olema täielikult vastavuses komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (2) ja (EL, Euratom) 2015/444 (3).

(11)

Komisjonil on vaja oma side- ja infosüsteemide turvalisust käsitlevad sätted läbi vaadata ja neid ajakohastada.

(12)

Seega tuleks komisjoni otsus C(2006) 3602 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesolevat otsust kohaldatakse kõigi side- ja infosüsteemide suhtes, mis kuuluvad komisjonile, mille komisjon on hankinud, mida ta haldab või käitab või mis on hangitud, mida hallatakse või käitatakse tema nimel, ning selliste side- ja infosüsteemide igasuguse komisjonipoolse kasutamise suhtes.

2.   Käesolevas otsuses sätestatakse selliste side- ja infosüsteemide turbega seotud peamised põhimõtted, eesmärgid, töökorraldus ja vastutusalad, mis kehtivad eeskätt komisjoni talituste suhtes, kellel on side- ja infosüsteeme või kes hangivad, haldavad või käitavad neid, kaasa arvatud komisjonisisese IT-teenuse osutaja pakutavate side- ja infosüsteemide suhtes. Kui side- ja infosüsteemi pakub, omab, haldab või käitab komisjoniväline isik kahepoolse kokkulepe või lepingu põhjal, peavad kokkuleppe või lepingu tingimused olema kooskõlas käesoleva otsusega.

3.   Käesolevat otsust kohaldatakse kõigi komisjoni talituste ja rakendusametite suhtes. Kui muud asutused ja institutsioonid kasutavad komisjoni side- ja infosüsteemi komisjoniga sõlmitud kahepoolse kokkulepe põhjal, peavad kokkuleppe tingimused olema kooskõlas käesoleva otsusega.

4.   Olenemata konkreetsetest viidetest teatavatele personali rühmadele kohaldatakse käesolevat otsust komisjoni liikmete, Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste (4) kohaldamisalas oleva komisjoni personali, komisjoni lähetatud riikide ekspertide, (5) komisjoniväliste teenusepakkujate ja nende personali, praktikantide ning kõigi isikute suhtes, kellel on juurdepääs side- ja infosüsteemidele, mis kuuluvad käesoleva otsuse kohaldamisalasse.

5.   Käesolevat otsust kohaldatakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) suhtes, kuivõrd see on kokkusobiv liidu õigusaktidega ja komisjoni otsusega 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom (6). Eeskätt ei pruugi käesolevas otsuses sätestatud meetmeid, sh juhiseid, inspekteerimisi, uurimisi ja samaväärseid meetmeid OLAFi suhtes kohaldada, kui see ei sobi kokku tema uurimisfunktsiooni sõltumatusega ja/või OLAFi poolt oma ülesannete täitmise käigus saadud teabe konfidentsiaalsusega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„vastutusele võetav“ – st isik peab andma vastust toimingute, otsuste ja soorituse kohta;

2)

„CERT-EU“ – ELi institutsioonide ja ametite infoturbeintsidentidega tegelev rühm. Tema ülesanne on toetada Euroopa institutsioone ja aidata neil endid kaitsta sihilike ja pahatahtlike rünnete eest, mis võivad kahjustada nende IT-varade terviklust ja ELi huve. CERT-EU tegevuste hulka kuuluvad ennetustegevus, avastamine, reageerimine ja taastamine;

3)

„komisjoni talitus“ – komisjoni mis tahes peadirektoraat või talitus või komisjoniliikme kabinet;

4)

„komisjoni julgeolekuasutus“ – otsuses (EL, Euratom) 2015/444 sätestatud ülesannete täitja;

5)

„side- ja infosüsteem“ – süsteem, mis võimaldab elektroonilises vormis oleva teabe töötlemist, kaasa arvatud süsteemi toimimiseks vajaliku vara ning infrastruktuuri, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressursid. See määratlus hõlmab ärirakendusi, jagatud IT-teenuseid, sisseostetud süsteeme ja lõppkasutajate seadmeid;

6)

„üldjuhatus“ – organ, mis teostab kõrgeimal tasandil asutuse juhatuse järelevalvet komisjoni töö ja haldusküsimuste üle;

7)

„andmete omanik“ – üksikisik, kes vastutab side- ja infosüsteemis käideldava konkreetse andmekogumi kaitsmise ja kasutamise tagamise eest;

8)

„andmekogum“ – hulk teavet, mida kasutatakse komisjoni konkreetse äriprotsessi või toimingu jaoks;

9)

„hädaolukorras tegutsemise kord“ – kiireloomulistele juhtudele reageerimiseks eelnevalt paika pandud meetodite ja vastutuse kord, et vältida komisjonile raskeid tagajärgi;

10)

„infoturbepõhimõtted“ – infoturbe eesmärkide kogum, mis on kehtestatud, mida rakendatakse ja kontrollitakse või mis tuleb kehtestada, rakendada ja mida tuleb kontrollida. See hõlmab otsuseid (EL, Euratom) 2015/444 ja (EL, Euratom) 2015/443, kuid ei piirdu ainult nendega;

11)

„infoturbe juhtnõukogu“ – juhtorgan, mis toetab üldjuhatust IT turbega seotud ülesannetes;

12)

„komisjonisisene IT-teenuse osutaja“ – komisjoni talitus, kes osutab ühiseid IT-teenuseid;

13)

„IT turve“ ehk „side- ja infosüsteemide turve“ – side- ja infosüsteemide ja neis töödeldavate andmekogumite konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse säilitamine;

14)

„IT turbe suunised“ – soovituslikud, kuid vabatahtlikud meetmed, mis aitavad toetada IT standardeid või millele saab toetuda kohaldatavate standardite puudumise korral;

15)

„IT turbe intsident“ – juhtum, mis võib kahjustada side- ja infosüsteemi konfidentsiaalsust, terviklust või käideldavust;

16)

„IT turbe meede“ – tehniline või organisatsiooniline meede, mille eesmärk on leevendada IT turbe riske;

17)

„IT turbega seotud vajadus“ – teabe või IT-süsteemi konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse tasemete täpne ja ühemõtteline määratlus, et teha kindlaks vajaliku kaitse tase;

18)

„IT turbe eesmärk“ – kinnitatud kavatsus tõrjuda konkreetseid ohte ja/või täita konkreetsed organisatsioonilised turvalisusega seotud nõuded või eeldused;

19)

„IT turbe kava“ – side- ja infosüsteemi IT turbe vajaduste täitmiseks vajalikke IT turbe meetmeid käsitlev dokumentatsioon;

20)

„IT turbe põhimõtted“ – IT turbe eesmärkide kogum, mis on kehtestatud, mida rakendatakse ja kontrollitakse või mis tuleb kehtestada, rakendada ja mida tuleb kontrollida. See hõlmab käesolevat otsust ja selle rakenduseeskirju;

21)

„IT turbe nõue“ – eelnevalt kindlaks määratud korras ametliku kuju saanud IT turbe vajadus;

22)

„IT turbe risk“ – mõju, mida IT turbe oht võib side- ja infosüsteemi nõrkust ära kasutades sellele avaldada. Selles plaanis iseloomustavad IT turbe riske kaks tegurit: 1) määramatus, st tõenäosus, et IT turbe oht põhjustab soovimatu juhtumi, ja 2) mõju, st sellise soovimatu juhtumi võimalikud tagajärjed side- ja infosüsteemi jaoks;

23)

„IT turbe standardid“ – konkreetsed kohustuslikud IT turbe meetmed, mis aitavad tagada IT turbe põhimõtete täitmise ja toetavad seda;

24)

„IT turbe strateegia“ – hulk komisjoni eesmärkide saavutamiseks väljatöötatud projekte ja toiminguid, mis tuleb kehtestada ning mida tuleb rakendada ja kontrollida;

25)

„IT turbe oht“ – tegur, mis võib põhjustada soovimatu juhtumi, mille tulemusena saab side- ja infosüsteem kahjustatud. Selline oht võib olla juhuslik või tahtlik ning seda iseloomustavad ohtlikud elemendid, võimalikud sihtmärgid ja ründemeetodid;

26)

„kohalik informaatika turvalisuse ametnik“ ehk „LISO“ – ametnik, kes vastutab komisjoni talituse IT turbe alase teabevahetuse eest;

27)

terminid „isikuandmed“, „isikuandmete töötlemine“, „vastutav töötleja“ ja „isikuandmete kataloog“ tähendavad sama, kui on sätestatud määruses (EÜ) nr 45/2001, eeskätt selle artiklis 2;

28)

„teabe töötlemine“ – side- ja infosüsteemi kõik funktsioonid, mis on seotud andmekogumitega, sh teabe loomine, muutmine, kuvamine, salvestamine, edastamine, kustutamine ja arhiveerimine. Side- ja infosüsteem võib pakkuda teabe töötlemist kasutajatele mõeldud funktsioonide kogumina või teistele side- ja infosüsteemidele mõeldud IT-teenusena;

29)

„ametisaladus“ – ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud äriandmetega seotud teabe kaitsmine, eeskätt sellise teabe, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulukomponente vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339;

30)

„vastutama“ – olema kohustatud tegutsema ja võtma vastu otsuseid, et saavutada vajalikud tulemused;

31)

„komisjoni turvalisus“ komisjoni isikute, vara ja teabe turvalisus, eelkõige isikute füüsiline puutumatus, vara füüsiline terviklikkus, teabe ning side- ja infosüsteemide terviklus, konfidentsiaalsus ja käideldavus ning komisjoni tööülesannete takistusteta täitmine;

32)

„jagatud IT-teenus“ – teenus, mida üks side- ja infosüsteem osutab teisele side- ja infosüsteemile teabe töötlemiseks;

33)

„süsteemi omanik“ – üksikisik, kes vastutab side- ja infosüsteemiga seotud hangete ning nende süsteemide arendamise, integreerimise, muutmise, käitamise, hooldamise ja käibelt kõrvaldamise eest;

34)

„kasutaja“ – iga üksikisik, kes kasutab side- ja infosüsteemi funktsioone komisjoni sees või väljaspool komisjoni.

Artikkel 3

Komisjoni IT turbe põhimõtted

1.   Komisjoni IT turve põhineb seaduslikkuse, läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja vastutusele võetavuse põhimõttel.

2.   Komisjoni side- ja infosüsteemide arendamisel ja teostamisel võetakse IT turbega seotud küsimusi arvesse algusest peale. Et see oleks võimalik, kaasatakse oma vastutusalades informaatika peadirektoraat ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat.

3.   Tulemuslik IT turve tagab asjakohasel tasemel järgmised omadused:

a)

autentsus: tagatis, et teave on ehtne ja pärineb heausksest allikast;

b)

käideldavus: teave on volitatud isiku taotluse korral kättesaadav ja kasutatav;

c)

konfidentsiaalsus: teavet ei avalikustata volitamata isikutele, üksustele või töötlemiseks;

d)

terviklus: vara ja teabe täpsuse ja täielikkuse tagamine;

e)

salgamatus: võime tõendada toimingu või sündmuse toimumist selliselt, et kõnealuse sündmuse või toimingu toimumist ei saa hiljem eitada;

f)

isikuandmete kaitse: asjakohaste kaitsemeetmete pakkumine isikuandmete puhul täielikus vastavuses määrusega (EÜ) nr 45/2001;

g)

ametisaladus: ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud teabe kaitsmine, eeskätt sellise teabe, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulukomponente vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339.

4.   IT turbe aluseks on riskihalduse protsess. Selle protsessi eesmärk on teha kindlaks IT turbe riskide tasemed ja määrata kindlaks turbemeetmed, mille abil vähendada need riskid sobiva tasemeni ja seda proportsionaalsete kuludega.

5.   Kõik side- ja infosüsteemid peavad olema identifitseeritud, omistatud süsteemi omanikule ja inventeeritud.

6.   Kõigi side- ja infosüsteemide turbe nõuded määratakse kindlaks nende turbevajadustest ja neis töödeldava teabe turbevajadustest lähtudes. Teistele side- ja infosüsteemidele teenuseid pakkuvad side- ja infosüsteemid tuleb projekteerida selliselt, et nad toetaksid konkreetsel tasemel turbevajadusi.

7.   IT turbe kavad ja IT turbe meetmed peavad olema asjaomase side- ja infosüsteemi turbevajadustega proportsionaalsed.

Nende põhimõtete ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

2. PEATÜKK

TÖÖKORRALDUS JA VASTUTUSALAD

Artikkel 4

Üldjuhatus

Üldjuhatus vastutab üldiselt komisjoni IT turbe kui terviku juhtimise eest.

Artikkel 5

Infoturbe juhtnõukogu

1.   Infoturbe juhtnõukogu (edaspidi „juhtnõukogu“) esimeheks on komisjonis IT turbe juhtimise eest vastutav asepeasekretär. Juhtnõukogu liikmed esindavad komisjoni eri talituste äripoole, tehnoloogia ja turbega seotud huve ning nende hulka kuuluvad informaatika peadirektoraadi, personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi ja eelarve peadirektoraadi esindajad ning kahe aasta kaupa roteeruvalt nelja muu asjaomase komisjoni talituse esindajad, kui IT turve on nende töö seisukohast väga oluline. Juhtnõukogu liikmed on kõrgema juhtkonna hulgast.

2.   Juhtnõukogu toetab üldjuhatust IT turbega seotud ülesannete täitmisel. Juhtnõukogu vastutab praktiliselt komisjoni IT turbe kui terviku juhtimise eest.

3.   Juhtnõukogu soovitab komisjonil võtta vastu oma IT turbe põhimõtted.

4.   Juhtnõukogu vaatab kaks korda aastas üle juhtimist puudutavad küsimused ja IT turbega seotud küsimused, sh tõsised IT turbe intsidendid, ja annab üldjuhatusele selle kohta aru.

5.   Juhtnõukogu jälgib käesoleva otsuse üldist rakendamist ning vaatab selle läbi ja annab üldjuhatusele selle kohta aru.

6.   Informaatika peadirektoraadi ettepanekul vaatab juhtnõukogu läbi kehtiva IT turbe perioodiliselt uuendatava strateegia ning kiidab selle heaks ja jälgib selle rakendamist. Juhtnõukogu annab selle kohta aru üldjuhatusele.

7.   Juhtnõukogu jälgib, hindab ja kontrollib komisjoni teavet puudutavate riskide käsitlemise olukorda ning tal on õigus teha vajaduse korral ametlikke ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 6

Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat

IT turbe puhul vastutab personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat järgmiste teemade eest. Ta

1)

tagab, et IT turbe põhimõtted ja komisjoni infoturbepõhimõtted on omavahel vastavuses;

2)

loob raamistiku krüpteerimistehnoloogiate kasutamise volitamiseks side- ja infosüsteemides teabe salvestamise ja edastamise jaoks;

3)

teavitab informaatika peadirektoraati konkreetsetest ohtudest, millel võib olla oluline mõju side- ja infosüsteemide turbele ja neis süsteemides töödeldavatele andmekogumitele;

4)

inspekteerib IT turvet, et hinnata komisjoni side- ja infosüsteemide vastavust turbepõhimõtetele, ning annab inspekteerimise tulemuste kohta aru juhtnõukogule;

5)

loob komisjoni side- ja infosüsteemidele välisvõrkudest juurdepääsu õiguste volitamise raamistiku ja sellega seotud asjakohased turbe-eeskirjad ning arendab asjakohaseid IT turbe standardeid ja suuniseid tihedas koostöös informaatika peadirektoraadiga;

6)

teeb ettepanekud side- ja infosüsteemide hangete põhimõtete ja eeskirjade kohta, et säiliks piisav kontroll teabe turvalisuse üle;

7)

arendab artikliga 6 seotud asjakohaseid IT turbe standardeid ja suuniseid tihedas koostöös informaatika peadirektoraadiga.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 7

Informaatika peadirektoraat

Komisjoni üldise IT turbe puhul vastutab informaatika peadirektoraat järgmiste teemade eest. Ta

1)

arendab tihedas koostöös personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga IT turbe standardeid ja suuniseid, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel, et tagada IT turbe põhimõtete kooskõla komisjoni infoturbepõhimõtetega, ning esitab sellekohase ettepaneku juhtnõukogule;

2)

hindab kõigi komisjoni talituste IT turbe riskihalduse meetodeid, protsesse ja tulemusi ja annab juhtnõukogule selle kohta regulaarselt aru;

3)

esitab IT turbe perioodiliselt uuendatava strateegia ettepaneku läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks juhtnõukogule, et üldjuhatus saaks selle hiljem vastu võtta, ning esitab programmiettepaneku, milles käsitletakse muu hulgas IT turbe strateegia projektide kavandamist ja toimingute elluviimist;

4)

teostab komisjoni IT turbe strateegia seiret ja annab selle kohta regulaarselt aru juhtnõukogule;

5)

teostab IT turbe riskide ning side- ja infosüsteemide IT turbe meetmete seiret ja annab selle kohta regulaarselt aru juhtnõukogule;

6)

annab juhtnõukogule regulaarselt aru käesoleva otsuse üldise rakendamise ja täitmise kohta;

7)

nõuab süsteemide omanikelt pärast personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga konsulteerimist konkreetsete IT turbe meetmete võtmist, et leevendada komisjoni side- ja infosüsteemide IT turbe riske;

8)

tagab, et süsteemide omanikele ja andmete omanikele on kättesaadav piisav valik informaatika peadirektoraadi IT turbe teenuseid, et nad saaksid täita oma vastutusalasse kuuluvaid IT turbega seotud ülesandeid ning järgida IT turbe põhimõtteid ja standardeid;

9)

pakub süsteemide ja andmete omanikele piisavat dokumentatsiooni ning nõustab neid vajaduse korral nende IT teenuste suhtes rakendatavate IT turbe meetmete kohta, et hõlbustada IT turbe põhimõtete järgimist ning toetada süsteemi omanikke IT riskide haldamisel;

10)

korraldab LISOde võrgu regulaarseid kohtumisi ja toetab LISOsid nende tööülesannete täitmisel;

11)

määrab kindlaks koolitusvajadused ja koordineerib IT turbe alaseid koolitusprogramme koostöös komisjoni talitustega ning arendab, rakendab ja koordineerib tihedas koostöös personaliküsimuste peadirektoraadiga kampaaniaid, et suurendada teadlikkust IT turbest;

12)

tagab, et süsteemide omanikud, andmete omanikud ja muud IT turbe valdkonnas vastutavat rolli kandvad isikud komisjoni talitustes on IT turbe põhimõtetest teadlikud;

13)

teavitab personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraati konkreetsetest IT turbe ohtudest, intsidentidest ja komisjoni IT turbe põhimõtetest tehtavatest eranditest, millest süsteemide omanikud on teada andnud ja millel võib olla oluline mõju komisjoni turvalisusele;

14)

pakub komisjonile komisjonisisese IT-teenuse osutajana valikut kindlaksmääratud turvalisuse tasemeid pakkuvaid jagatud IT-teenuseid. Sel otstarbel hinnatakse, hallatakse ja jälgitakse IT turbe riske süsteemselt, et rakendada kindlaksmääratud turvalisuse taseme saavutamiseks turbemeetmeid.

Seotud protsesse ja täpsemalt määratletud vastutusalasid kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 8

Komisjoni talitused

Iga komisjoni talituse juhataja teeb oma talituses IT turbe valdkonnas järgmist:

1)

määrab ametlikult igale side- ja infosüsteemile süsteemi omaniku, kelleks on ametnik või ajutine teenistuja, kes vastutab selle side- ja infosüsteemi IT turbe eest, ning samuti määrab ta igale side- ja infosüsteemis töödeldavale andmekogumile andmete omaniku, kes peaks kuuluma samasse haldusüksusesse kui määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamisalasse kuuluva andmekogumi vastutav töötleja;

2)

määrab ametlikult kohaliku informaatika turvalisuse ametniku (LISO), kes saab oma ülesandeid täita süsteemi ja andmete omanikest sõltumatult. LISO võib määrata ühe või mitme komisjoni talituse jaoks;

3)

tagab, et tehtud on asjakohased IT turbe riskide hindamised ja koostatud on IT turbe kavad ning et neid rakendatakse;

4)

tagab, et informaatika peadirektoraadile esitatakse regulaarselt IT turbe riskide ja meetmete kokkuvõttev aruanne;

5)

tagab informaatika peadirektoraadi toel, et kehtestatud on asjakohased protsessid, menetlused ja lahendused, mis võimaldaksid nende side- ja infosüsteeme puudutavaid IT turbe intsidente tõhusalt avastada, neist aru anda ja need lahendada;

6)

käivitab IT turbe hädaolukorra tekkides hädaolukorras tegutsemise korra;

7)

on lõppinstantsina vastutusele võetav IT turbe eest, see hõlmab ka süsteemi omaniku ja andmete omaniku vastutust;

8)

omab side- ja infosüsteemide ja andmekogumitega seotud riske;

9)

lahendab võimalikud lahkarvamused andmete omanike ja süsteemide omanike vahel ning esitab pikaleveninud vaidlused lahendamiseks juhtnõukogule;

10)

tagab, et IT turbe kavad ja IT turbe meetmed viiakse ellu ja et riskid on piisavalt kaetud.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 9

Süsteemide omanikud

1.   Süsteemi omanik vastutab side- ja infosüsteemi IT turbe eest ja annab aru komisjoni talituse juhile.

2.   Seoses IT turbega teeb süsteemi omanik järgmist:

a)

tagab side- ja infosüsteemi vastavuse IT turbe põhimõtetele;

b)

tagab, et side- ja infosüsteem on kantud asjakohasesse registrisse;

c)

hindab IT turbe riske ja teeb kindlaks iga side- ja infosüsteemi IT turbega seotud vajadused koostöös andmete omanikega ja konsulteerides informaatika peadirektoraadiga;

d)

koostab turbekava, mis hõlmab muu hulgas üksikasju hinnatud riskide ja vajalike täiendavate turbemeetmete kohta;

e)

rakendab asjakohaseid IT turbe meetmeid, mis on kindlaks tehtud IT turbe riskide seisukohast proportsionaalsed ning järgivad juhtnõukogu heaks kiidetud soovitusi;

f)

teeb kindlaks võimalikud sõltuvused teistest side- ja infosüsteemidest või jagatud IT-teenustest ning rakendab vastavalt vajadusele turbemeetmeid, lähtudes nende side- ja infosüsteemide või jagatud IT-teenuste pakutud turvalisuse tasemetest;

g)

haldab ja jälgib IT turbe riske;

h)

annab komisjoni talituse juhile regulaarselt aru nende side- ja infosüsteemi IT turbe riskide profiili kohta ning informaatika peadirektoraadile seotud riskide, riskihaldusmeetmete ja turbemeetmete kohta;

i)

konsulteerib asjaomaste komisjoni talituste LISOga IT turvet puudutavates küsimustes;

j)

annab kasutajatele juhtnööre side- ja infosüsteemi ja sellega seotud andmete kasutamise ning kohustuste kohta, mis kasutajatel seoses side- ja infosüsteemiga on;

k)

taotleb krüpteerimisvolitaja ülesannetes personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadilt volitusi kõigi side- ja infosüsteemide jaoks, mis kasutavad krüpteerimist;

l)

konsulteerib ennetavalt komisjoni julgeolekuasutusega iga süsteemi puhul, mis töötleb ELi salastatud teavet;

m)

tagab, et dekrüpteerimisvõtmete varukoopiaid hoitakse hoiustuskontol. Krüpteeritud andmete taastamine toimub ainult siis, kui selleks on antud personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi määratletud raamistiku kohane luba;

n)

järgib asjaomaste vastutavate töötlejate juhiseid isikuandmete kaitse kohta ja selle kohta, kuidas kohaldatakse andmekaitse-eeskirju töötlemise turvalisuse suhtes;

o)

teavitab informaatika peadirektoraati kõigist eranditest, mis tehakse komisjoni IT turbe põhimõtetest, ja nende põhjustest;

p)

annab andmete omaniku ja süsteemi omaniku vahelistest lahendamatutest vaidlustest aru komisjoni talituse juhile, teatab IT turbe intsidentidest asjaomastele sidusrühmadele aegsasti ja otstarbekalt vastavalt nende raskusastmele nii, nagu on sätestatud artiklis 15;

q)

tagab, et sisseostetud süsteemide puhul sisaldavad hankelepingud asjakohaseid IT turvet käsitlevaid sätteid ning et sisseostetud side- ja infosüsteemide IT turbe intsidentidest antakse aru vastavalt artiklile 15;

r)

tagab jagatud IT-teenuseid pakkuvate side- ja infosüsteemide puhul, et pakutakse kindlaksmääratud turvalisuse taset, see on selgelt dokumenteeritud ja selle side- ja infosüsteemi puhul rakendatakse kindlaks määratud turvalisuse taseme saavutamiseks vajalikke turbemeetmeid.

3.   Süsteemide omanikud võivad ametlikult delegeerida kõik oma IT turbega seotud ülesanded või osa neist, kuid nemad jäävad vastutama oma side- ja infosüsteemi IT turbe eest.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 10

Andmete omanikud

1.   Andmete omanik vastutab konkreetse andmekogumi IT turbe eest komisjoni talituse juhi ees ja on vastutusele võetav selle andmekogumi konfidentsiaalsuse, tervikluse ja käideldavuse eest.

2.   Seoses sellise andmekogumiga teeb andmete omanik järgmist:

a)

tagab, et kõik tema vastutusalas olevad andmekogumid on asjakohaselt liigitatud vastavalt otsustele (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444;

b)

määrab kindlaks infoturbealased vajadused ning teavitab asjaomaseid süsteemide omanikke neist vajadustest;

c)

osaleb side- ja infosüsteemide riskide hindamisel;

d)

annab andmete omaniku ja süsteemi omaniku vahelistest lahendamatutest vaidlustest aru komisjoni talituse juhile;

e)

teatab IT turbe intsidentidest nii, nagu on sätestatud artiklis 15.

3.   Andmete omanikud võivad ametlikult delegeerida kõik oma IT turbega seotud ülesanded või osa neist, kuid nemad jäävad vastutama käesolevas artiklis sätestatud küsimuste eest.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 11

Kohalikud informaatika turvalisuse ametnikud (LISOd)

Seoses IT turbega teeb LISO järgmist:

a)

teeb proaktiivselt kindlaks süsteemide omanikud, andmete omanikud ja muud IT turbe valdkonnas vastutavat rolli kandvad isikud komisjoni talitustes ja teavitab neid IT turbe põhimõtetest;

b)

suhtleb komisjoni talitus(t)e IT turbega seotud küsimustes informaatika peadirektoraadiga LISO võrgustiku raames;

c)

osaleb regulaarselt LISOde kohtumistel;

d)

omab ülevaadet infoturbe riski halduse protsessist ning infosüsteemi turbekavade arendamisest ja rakendamisest;

e)

nõustab andmete omanikke, süsteemide omanikke ja komisjoni talituste juhte IT turbega seotud küsimustes;

f)

teeb koostööd informaatika peadirektoraadiga, et levitada IT turbe häid tavasid ning teeb ettepanekuid konkreetsete teadlikkuse suurendamise ja koolitusprogrammide kohta;

g)

annab komisjoni talitus(t)e juhile aru IT turbe, tuvastatud puudujääkide ja parenduste kohta.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 12

Kasutajad

1.   Seoses IT turbega teevad kasutajad järgmist:

a)

järgivad IT turbe põhimõtteid ja süsteemi omaniku antud juhtnööre iga side- ja infosüsteemi kasutamise kohta;

b)

teatavad IT turbe intsidentidest nii, nagu on sätestatud artiklis 15.

2.   Kui komisjoni side- ja infosüsteemi kasutatakse viisil, mis on vastuolus IT turbe põhimõtete või süsteemi omaniku juhtnööridega, võib see tuua kaasa distsiplinaarmenetluse.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

3. PEATÜKK

TURBENÕUDED JA -KOHUSTUSED

Artikkel 13

Käesoleva otsuse rakendamine

1.   Artikli 6 rakenduseeskirjade ning seotud standardite ja suuniste vastuvõtmiseks on vaja, et komisjon otsustaks anda volitused turvalisusküsimuste eest vastutavale komisjoni liikmele.

2.   Kõigi muude käesoleva otsusega seotud rakenduseeskirjade ning seotud IT turbe standardite ja suuniste vastuvõtmiseks on vaja, et komisjon otsustaks anda volitused informaatika eest vastutavale komisjoni liikmele.

3.   Enne lõigetes 1 ja 2 osutatud rakenduseeskirjade, standardite ja suuniste vastuvõtmist peab need heaks kiitma juhtnõukogu.

Artikkel 14

Järgimiskohustus

1.   IT turbe põhimõtetes ja standardites sätestatu järgimine on kohustuslik.

2.   Kui IT turbe põhimõtteid ja standardeid ei järgita, võib see kaasa tuua aluslepingute, personalieeskirjade ja liidu muude teenistujate teenistustingimuste kohase distsiplinaarmeetme, lepingulised sanktsioonid ja/või riiklike õigusnormide kohase kohtumenetluse.

3.   Informaatika peadirektoraati teavitatakse kõigist eranditest, mis komisjoni IT turbe põhimõtetest tehakse.

4.   Kui juhtnõukogu otsustab, et komisjoni side- ja infosüsteeme ähvardab pidev ja vastuvõetamatu risk, esitab informaatika peadirektoraat koostöös süsteemi omanikuga juhtnõukogule vastuvõtmiseks ettepaneku leevendavate meetmete kohta. Muu hulgas võivad need meetmed hõlmata tugevdatud seiret ja aruandlust, teenuste piiramist ja ühenduse lahutamist.

5.   Vajaduse korral annab juhtnõukogu korralduse heakskiidetud leevendusmeetmete rakendamiseks. Samuti võib juhtnõukogu soovitada personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadil alustada haldusuurimist. Informaatika peadirektoraat annab juhtnõukogule aru igast olukorrast, mille puhul kohaldati leevendusmeetmeid.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

Artikkel 15

IT turbe intsidentide käsitlemine

1.   Euroopa Komisjonis vastutab IT turbe intsidentidele operatiivse reageerimise peamise suutlikkuse eest informaatika peadirektoraat.

2.   Personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat teeb IT turbe intsidentidele reageerimisse panustava sidusrühmana järgmist:

a)

tal on taotluse alusel õigus pääseda juurde kõigi intsidentide kannete kokkuvõtvale teabele ja täielikele kannetele;

b)

osaleb IT turbe intsidentide kriisihalduse rühmades ja IT turbe hädaolukorras tegutsemise korras;

c)

veab suhteid õiguskaitseasutuste ja luureteenistustega;

d)

tegeleb küberjulgeoleku alase kohtuekspertiisiga vastavalt otsuse (EL, Euratom) 2015/443 artiklile 11;

e)

otsustab, kas on vaja alustada ametlikku uurimist;

f)

teavitab informaatika peadirektoraati kõigist IT turbe intsidentidest, mis võivad kujutada ohtu teistele side- ja infosüsteemidele.

3.   Informaatika peadirektoraat ning personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat suhtlevad omavahel regulaarselt, et vahetada infot ja koordineerida ametlikku uurimist vajavate turbeintsidentide, eeskätt IT turbe intsidentide käsitlemist.

4.   Vajaduse korral võib Euroopa institutsioonide, organite ja asutuste infoturbeintsidentidega tegeleva rühma („CERT-EU“) intsidentide koordineerimise teenuseid kasutada intsidentide käsitlemise protsessi toetamiseks ja teadmiste jagamiseks teiste mõjutatud ELi institutsioonide ja asutustega.

5.   IT turbe intsidendiga seotud süsteemi omanikud teevad järgmist:

a)

teavitavad oma talituste juhte, informaatika peadirektoraati, personaliküsimuste peadirektoraati, LISOt ja vajaduse korral ka andmete omanikku viivitamata igast olulisemast IT turbe intsidendist, eeskätt juhul, kui sellega kaasneb andmete konfidentsiaalsuse rikkumine;

b)

teeb intsidente käsitleva teabevahetuse, intsidentidele reageerimise ja nende heastamise vallas koostööd asjaomaste komisjoni ametivõimudega ja järgib nende juhiseid.

6.   Kasutajad teatavad kõigist tegelikest või kahtlustatavatest IT turbe intsidentidest aegsasti asjaomasele IT kasutajatoele.

7.   Andmete omanikud teatavad kõigist tegelikest või kahtlustatavatest IT turbe intsidentidest aegsasti asjaomasele IT turbe intsidentidele reageerimise rühmale.

8.   Informaatika peadirektoraat, keda toetavad muud panustavad sidusrühmad, vastutab selliste avastatud IT turbe intsidentide käsitlemise eest, mis puudutavad komisjoni side- ja infosüsteeme, välja arvatud sisseostetavaid süsteeme.

9.   Informaatika peadirektoraat teavitab IT turbe intsidentidest komisjoni talitusi, keda need puudutavad, asjaomaseid LISOsid ja vajaduse korral ka CERT-EUd, lähtudes teadmisvajaduse põhimõttest.

10.   Informaatika peadirektoraat annab juhtnõukogule regulaarselt aru olulisematest komisjoni side- ja infosüsteeme mõjutanud IT turbe intsidentidest.

11.   Asjaomasel LISO-l on taotluse põhjal juurdepääs komisjoni talituse side- ja infosüsteeme puudutavate IT turbe intsidentide andmetele.

12.   Olulise IT turbe intsidendi korral on informaatika peadirektoraat kriisiolukorra ohjamise kontaktpunkt, kes koordineerib IT turbe intsidentide kriisiohje rühmi.

13.   Hädaolukorras võib informaatika peadirektoraat otsustada käivitada IT turbe hädaolukorras tegutsemise korra. Informaatika peadirektoraat töötab välja hädaolukorras tegutsemise korra, mille peab heaks kiitma juhtnõukogu.

14.   Informaatika peadirektoraat annab hädaolukorras tegutsemise korra järgimisest aru juhtnõukogule ja mõjutatud komisjoni talituste juhtidele.

Nende vastutusalade ja toimingutega seotud protsesse kirjeldatakse üksikasjalikumalt rakenduseeskirjades.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Läbipaistvus

Käesolevast otsusest antakse teada komisjoni töötajatele ja kõigile teistele isikutele, kelle suhtes see kehtib, ning otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 17

Seos muude õigusaktidega

Käesoleva otsuse sätted ei piira otsuse (EL, Euratom) 2015/443, otsuse (EL, Euratom) 2015/444, määruse (EÜ) nr 45/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001, (7) komisjoni otsuse 2002/47/EÜ, ESTÜ, Euratom, (8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ja otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom kohaldamist.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekumeetmed

16. augusti 2006. aasta otsus C(2006) 3602 tunnistatakse kehtetuks.

Otsuse C(2006) 3602 artikli 10 alusel vastu võetud rakenduseeskirjad ja IT turbe standardid jäävad jõusse, kui nad ei ole vastuolus käesoleva otsusega, kuni nad asendatakse käesoleva otsuse artikli 13 alusel vastu võetavate rakenduseeskirjade ja standarditega. Kõiki viiteid otsuse C(2006) 3602 artiklile 10 loetakse viidetena käesoleva otsuse artiklile 13.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. jaanuar 2017

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(2)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

(3)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(4)  Kehtestatud nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(5)  Komisjoni 12. novembri 2008. aasta otsus, millega kehtestatakse komisjoni talituste juurde lähetatud riiklike ekspertide ja seal erialast koolitust saavate riiklike ekspertide suhtes kohaldatavad eeskirjad (C(2008) 6866 (final)).

(6)  Komisjoni 28. aprilli 1999. aasta otsus 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(8)  Komisjoni 23. jaanuari 2002. aasta otsus 2002/47/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni töökorda (EÜT L 21, 24.1.2002, p. 23).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).